1.-3. klass

• leiab ümbritsevast õppetundides käsitletud tasandilisi ja ruumilisi kujundeid;
• eristab lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid (punkt, sirg-, kõver- ja murdjoon, lõik, ring, hulknurk, kolmnurk, nelinurk, ruut, ristkülik, kera, kuup, risttahukas, püramiid, silinder, koonus) ja nende põhilisi elemente;
• rühmitab geomeetrilisi kujundeid nende ühiste tunnuste alusel.

• järgnevaid mõisteid: sirge, lõik, kolmnurk, nelinurk, ruut, ristkülik, kuup, tetraeeder, prisma, püramiid;
• kuidas kujundeid eristada, millised on nende iseloomulikud tunnused ja millised neist ümbritsevad neid igapäevaselt;
• millised on erinavate kujundite pinnalaotused ja kuidas neist saaks ruumilisi kujundeid.

• saab aru, et teadlased esitavad küsimusi ning teevad neile vastamiseks vaatlusi ja katseid, teab, et katsete kordamine suurendab tulemuste usaldusväärsust, leiab katses mõjuteguri.

• teab, et inimesed on erinevad nii bioloogiliselt kui ka sotsiaalselt ning märkab inimeste sarnasusi ja erinevusi.

• kasutab edasiliikumisoskusi eri keskkondades, harjutustes, liikumismängudes ja tantsus, rütmis ja muusika saatel, koostöös paarilise ning rühmaga.

• mis on inimese põhimeeled;
• mis organi kaudu me millist infot saame;
• kuidas peamised meeleorganid infot edastavad;
• kuidas meeli mõjutada või ära petta.

• eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning looduslikke ja tehislikke aineid (materjale); kirjeldab ja rühmitab neid eri tunnuste alusel, tuginedes tehtud vaatlustele ja katsetele;
• teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid.

• kasutab mõõtes sobivaid mõõtühikuid;

• mis on mikroskoop ja kuidas seda kasutatakse;
• milline näeb mikroskoobis välja liiv, milline korall või sammal;
• miks merevesi on soolane ja miks ja kellele on vee soolsus vajalik;
• millised vees elavad asukad on AHHAAs;
• kuidas tekivad veelained ja -keerised;
• millised on kolm vee olekut.

• eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning looduslikke ja tehislikke aineid (materjale); kirjeldab ja rühmitab neid eri tunnuste alusel, tuginedes tehtud vaatlustele ja katsetele;
• teeb oletusi tuttavate materjalide omaduste ning kehade käitumise kohta, teeb oletuste kontrollimiseks õpetaja juhendamisel katseid ning katsete põhjal lihtsaid järeldusi; seostab saadud teadmisi igapäevaelus ettetulevate olukordadega;
• saab aru, et teadlased esitavad küsimusi ning teevad neile vastamiseks vaatlusi ja katseid, teab, et katsete kordamine suurendab tulemuste usaldusväärsust, leiab katses mõjuteguri; Läbivatest teemadest toetab õppeprogramm elukestvat õpet ja karjäärikujundamist, sest õppeprogrammi läbimine võiks innustada noori loodus- ja täppisteadust, inseneeria või energeetika karjääri suunas.

• mis on elektrilaeng, elektrivool, vooluring, vabad laengukandjad ja elektrijuht;
• mida on vaja selleks, et puu- või köögivilja patareina kasutada;
• missugune uuritavatest puu- ja köögiviljadest annab kõige suurema pinge;
• kuidas ja milleks kasutada multimeetrit;
• miks elektrivool kui üks loodusnähtustest tekib, kuidas seda tekitada ning mis on selle nähtusega seotud seaduspärasused ja ohud;
• Mõistab, kuidas AHHAA töötubades keskkonnale kahjulikku mõju piirab (nt papptaldrikute korduvkasutus).
  

Loodusõpetus:

• mõistab, mis on maavärin ja miks maavärinad tekivad;
• teab, et maavärinad võivad mõjutada inimesi, ehitisi ja ümbritsevat keskkonda;
• mõistab, et erinevate materjalide omadused mõjutavad ehitiste vastupidavust;
• loob seoseid loodusnähtuste põhjuste ja tagajärgede vahel.

Matemaatika ja tehnoloogiline mõtlemine:

• kasutab ehitamisel erinevaid geomeetrilisi kujundeid ning võrdleb nende stabiilsust;
• mõistab, et lai alus ja kolmnurkseid konstruktsioone sisaldav ehitis võib olla stabiilsem;
• lahendab praktilisi matemaatilisi ja tehnilisi probleeme;
• kavandab, ehitab, katsetab ja täiustab oma lahendust.

Kogu õppepäeva jooksul on eesmärk arendada õpilaste koostöö- ja probleemilahendusoskust. Õpilane mõistab töötoas ja saaliülesannetes sooritatud katsete kaudu:

• miks tekivad maavärinad ja kuidas need võivad ehitisi mõjutada;
• millised konstruktsioonilised võtted aitavad ehitist tugevamaks ja stabiilsemaks muuta;
• milliseid materjale saab ehitamisel kasutada ja millised omadused muudavad need sobivaks;
• kuidas oma ideed praktiliselt katsetada, tulemusi hinnata ja vajadusel lahendust parandada;